Õige rehvikasutus aitab säästa kuni kolmandiku autopargi kuludest

talverehv, autopargihaldusKuigi pealtnäha moodustavad rehvid väikese osa kogu autopargi haldamise kuludest, mõjutab rehvidega seonduv olulisel määral kütusekulu suurenemist ning sõidukite mehaanilist kulumist.

Järgnev abimaterjal aitab autojuhtidel paremini mõista õige rehvikasutuse tähtsust ning osundab enimlevinud probleemidele, mis võivad kaasa tuua varjatud kulude suurenemise.

Mis mõjutab rehvide kulumist?

Kõige olulisem on väga täpselt jälgida soovituslikku rehvirõhku. Ka vaid veidi allpool normi olev rehvirõhk ei kaitse löögipõrutuse eest ning suurendab rehvi purunemise tõenäosust. Kui rehvirõhk on kõigest 20 protsenti allpool ettenähtud normi – palja silmaga vaevu tajutav erinevus – väheneb löögikindlus kõnniteeservade ja teekatteaukude suhtes koguni 30 protsenti. Samas vähendab 25 protsenti madalam rehvirõhk rehvi tugevust suisa 50 protsenti, muutes rehvi kasutamise lausa ohtlikuks.

Lisaks kiirendab alarõhk ka rehvi kulumist, mistõttu suurenevad sõiduki ülalpidamiskulud. Kui rehvirõhk on 20 protsenti normist madalam, kiireneb kulumine 18 protsenti, samas kui 25 protsendi võrra madalama rõhu korral on rehvi kulumine juba 35 protsenti kiirem – nii suurenevad ka rehvidega seotud kulutused vähemalt 35 protsenti.

Samuti suureneb alarõhu korral veeretakistus, mis omakorda kasvatab märkimisväärselt kütusekulu. Sõltuvalt sõidukist võib kütusekulu suureneda 3 kuni 11 protsenti – siinkohal tuleb märkida, et suurte sõidukiparkide näitel võib ka vaid 10 protsenti kütusele kuluvast summast ületada kogu sõidukipargi rehvidele kuluvat summat.

Kui sageli tuleks kontrollida rehvirõhku?

Rehvirõhku tuleks kontrollida vähemalt iga kahe nädala tagant ning enne iga pikemat sõitu. Sõiduautodel on optimaalne rehvirõhk trükitud kleebisele, mis asub kas juhiukse sees või kütusepaagi luugi siseküljel. Kergveokitel ning väikebussidel arvutatakse sobiv rehvirõhk vastavalt koorma kaalule või reisijate arvule.

Vale geomeetriline joondus suurendab ka hõõrdumist, mis omakorda kasvatab kütusekulu.

Iga millimeeter erinevust sõiduki õigest geomeetrilisest joondusest, ehk sõiduki rehvide tasakaalust, kulutab rehve 7 protsenti kiiremini, vähendades ühtlasi ka rehvi väärtust 7 protsendi võrra. Seega on rehvid ääretult tundlikud kõikvõimalike tingimuste suhtes.

Rehvimustri kulumine aitab kõige selgemalt tuvastada vedrustussüsteemi mehaanilisi häireid, tasakaalustamisprobleeme ja pikaajalist sõitmist vale rehvirõhuga. Kui rehvirõhk ületab tootja poolt ette nähtud optimaalset rõhumäära, haakub asfaldiga rohkem rehvimustri keskmine osa, mis seetõttu ka kulub rohkem. Alarõhu korral haakub rehvimuster asfaldiga kogu mustri osas, kulutades seega rehvi nii keskelt kui ka servadest.

Rataste vale külgkalde korral kulub muster rohkem rehvi ühelt küljelt. Rataste vale kokkujooksu puhul on sõites tunda auto kaldumist ühes suunas. Rehvid kuluvad küll ühtlaselt, kuid kiiremini ning sellist kulumist märkab vaid treenitud silm.

Ebanormaalseks rehvikulumiseks võib pidada ka lainelist mustrikulumist rehvil, mida põhjustab vedrustussüsteemi osade kulumine. Probleemi tõsinedes on sõidu ajal kuulda müra ja tunda vibratsiooni.

Küsige lisainfot asjatundjatelt: www.rentest.ee